Kabelimatsid-Metsatoll

Kivi kivile kõmatas Viha vaia ta virutas Müüri murdu ta murendas Raiu raiska ta ribadeks Rebi maha müüri murdu Kuradi kivine kirstu Müürid seisavad vaikides tuimalt ega austust ei avalda seinad pühapaigale rajatud julmalt iga kivi on õhkamas leina Veel kiiskamas tummalt kolm ava kuhu peadpidi müüri said maetud mehepojad, kes öösiti sala lõhkusid seinad, mis kurjast said laetud Müürid maha, üks-kaks-kolm selja taha jääb vaid tolm Siis kui kuu on kasvanud priskeks ja tal julgust on pimedust lüüa üks hing rahu otsides viskleb teine seinasid kraapida püüab Kolmas ahelaid kolistab aplalt ja kui vahel ka aega jääb üle kive katuselt sikutab vapralt klaase seal kriipides katkestab küüned Aina edasi kisklevad pinged aastast aastasse rahutus tüürib Alles asu siis annavad hinged kui kord lõplikult langevad müürid